Ferrosiliconkasutatakse räniallikana metallide redutseerimiseks nende oksiididest ning terase ja muude rauasulamite deoksüdeerimiseks.See hoiab ära süsiniku kadumise sulaterasest (nn kuumuse blokeerimine);Samal eesmärgil kasutatakse ferromangaani, spiegeleiseni, kaltsiumsilitsiide ja paljusid muid materjale.[4]Seda saab kasutada muude ferrosulamite valmistamiseks.Ferrosiliitsi kasutatakse ka räni, korrosiooni- ja kõrge temperatuurikindlate raud-räni sulamite ning elektromootorite ja trafosüdamike jaoks mõeldud räniterase valmistamiseks.Malmi valmistamisel kasutatakse ferrosiliitsi raua inokuleerimiseks, et kiirendada grafitiseerumist.Kaarkeevitusel võib ferrosiliitsi leida mõnes elektroodikatetes.

Ferrosilicon on aluseks selliste eelsulamite nagu magneesiumferrosilicon (MgFeSi), mida kasutatakse kõrgtugeva malmi tootmiseks.MgFeSi sisaldab 3–42% magneesiumi ja väikeses koguses haruldasi muldmetalle.Ferrosilicon on oluline ka malmi lisandina räni algse sisalduse kontrollimiseks.

Magneesium ferrosiliconon oluline sõlmede moodustumisel, mis annavad kõrgtugevale malmile paindliku omaduse.Erinevalt hallmalmist, mis moodustab grafiidihelbeid, sisaldab kõrgtugev malm grafiidisõlmekesi ehk poore, mis muudavad pragunemise raskemaks.

Ferrosiliitsi kasutatakse ka Pidgeoni protsessis dolomiidist magneesiumi valmistamiseks.Kõrge ränisisaldusega töötlemineferrosiliconvesinikkloriidiga on triklorosilaani tööstusliku sünteesi aluseks.

Ferrosiliitsi kasutatakse vahekorras 3–3,5% ka elektritrafode magnetahela lehtede valmistamisel.

Vesiniku tootmine

Ferrosiliitsi kasutavad sõjaväelased õhupallide jaoks kiiresti vesiniku tootmiseks ferrosilikoonmeetodil.Keemilises reaktsioonis kasutatakse naatriumhüdroksiidi, ferrosiliitsi ja vett.Generaator on piisavalt väike, et mahutada veokisse ja vajab vaid väikest elektrienergiat, materjalid on stabiilsed ja mittesüttivad ning vesinikku ei teki enne segamist.Meetodit on kasutatud alates I maailmasõjast. Enne seda oli vesiniku tootmise protsessi ja puhtust kuuma raua kaudu liikuva auruga raske kontrollida."Räni" protsessis täidetakse raske terasest surveanum naatriumhüdroksiidi ja ferrosilikooniga ning sulgemisel lisatakse kontrollitud kogus vett;hüdroksiidi lahustumine soojendab segu temperatuurini umbes 200 °F (93 °C) ja käivitab reaktsiooni;toodetakse naatriumsilikaati, vesinikku ja auru.